„Kas siin on tegemist äkki hiire või maoga?“
7. juuni 2019
7. juuni 2019
Keda peeti libahundiks? Mis häda ootab rändlinde Egiptuses? Millise eesti kirjandustegelase prototüüp on Carex elata?
Vaata, kas oskad anda neile küsimustele sama täpse vastuse kui Ivo Linna.
Tekst Rainer Kerge, ÕL
Fotod Aivar Kullamaa
Alustame oma väikest mälumängu teie kodu lähedalt. Puhtu saarel, tänapäeval küll poolsaarel, on teadaolevalt maailma vanim säilinud ausammas omalaadsete seas. Millele või kellele on see pühendatud?
Kurat, ma võin siin muidugi mööda panna, aga kas see oli Schillerile?
Vastus: Pikema jututa pihtas-põhjas! Kuulsa saksa poeedi ja filosoofi Friedrich Schilleri auks ja mälestuseks seisab Puhtu niitude-metsade vahel ausammas juba 1813. aastast.
/---/
Lutsiferiini lagundamisel läheb kulutatud energiast tervelt 98 protsenti valguseks ja vaid 2 protsenti soojuseks. Veel üsna hiljuti olid tavalises elektripirnis need näitajad peaaegu vastupidised. Mis looma teame me eelkõige selle Luciferilt nime saanud ühendi lagundamisprotsessi kaudu?
Oi, kurat! Ossa põrgu. Mis looma? See peab olema ilmselt ikkagi mingi metsloom? Tõstan käed püsti. Võin pakkuda huupi: siil!
Siil ilmselt sööb neid loomi hea meelega.
Siis on tegemist mingi hiire või maoga.
Vastus: Lutsiferiin paneb helendama jaanimardika.
Ma mõtlesin natuke suurema looma peale. /---/
Loe artiklit täispikkuses ajakirja Looduses juuninumbrist!
Vaata, kas oskad anda neile küsimustele sama täpse vastuse kui Ivo Linna.
Tekst Rainer Kerge, ÕL
Fotod Aivar Kullamaa
Alustame oma väikest mälumängu teie kodu lähedalt. Puhtu saarel, tänapäeval küll poolsaarel, on teadaolevalt maailma vanim säilinud ausammas omalaadsete seas. Millele või kellele on see pühendatud?
Kurat, ma võin siin muidugi mööda panna, aga kas see oli Schillerile?
Vastus: Pikema jututa pihtas-põhjas! Kuulsa saksa poeedi ja filosoofi Friedrich Schilleri auks ja mälestuseks seisab Puhtu niitude-metsade vahel ausammas juba 1813. aastast.
/---/
Lutsiferiini lagundamisel läheb kulutatud energiast tervelt 98 protsenti valguseks ja vaid 2 protsenti soojuseks. Veel üsna hiljuti olid tavalises elektripirnis need näitajad peaaegu vastupidised. Mis looma teame me eelkõige selle Luciferilt nime saanud ühendi lagundamisprotsessi kaudu?
Oi, kurat! Ossa põrgu. Mis looma? See peab olema ilmselt ikkagi mingi metsloom? Tõstan käed püsti. Võin pakkuda huupi: siil!
Siil ilmselt sööb neid loomi hea meelega.
Siis on tegemist mingi hiire või maoga.
Vastus: Lutsiferiin paneb helendama jaanimardika.
Ma mõtlesin natuke suurema looma peale. /---/
Loe artiklit täispikkuses ajakirja Looduses juuninumbrist!