Väike, aga tubli ‒ kalakotkas
9. juuli 2018
9. juuli 2018
Kui näed, kuidas hele kulliline kümnete meetrite kõrguselt vette vihiseb ja sealt peagi lendu tõuseb, vonklev kala küüniste vahel, oled tunnistajaks kalakotka jahiretkele.
Tekst Olav Renno
Foto Shutterstock
Veel 30 aastat tagasi Eestis vaid viie pesitseva paariga esindatud kalakotka arvukus on tänaseks jõudnud 80‒90 paarini.
Kalakotkal on tumepruun üla- ja valge alapool, binoklisse püütult paistab pugualal pruunidest tähnidest vööt, pea on paari musta triibuga, kuklal suur lame valge tutt, tiivanuki all tume laik. Lind jätab üsna heleda üldmulje ja eriti nooremaid linde võib segi ajada kajakaga.
Kalakotkas eelistab suuri järvi
Kalakotkaid elutseb kõigil mandritel, välja arvatud Antarktises. Euroopas on 8500 kuni 12 500 haudepaari, kogu maailma asurkonda hinnatakse poole miljoni linnuni. Kalakotka Euraasia ja Põhja-Ameerika alamliigid on rändsed ning talvitavad peamiselt troopilistel aladel. Austraalia, Indoneesia ja Kariibi saarte asurkonnad ei võta kaugrändeid ette ning on enamjaolt lausa paigalinnud.
Haudelevila on Euroopas koomale tõmbunud ning eeskätt inimeste vaenutegevuse tõttu jäid tühjaks varasemad pesitsuspiirkonnad Kesk-, Lääne- ja Lõuna-Euroopas. Kalakotkaid nähakse seal nüüd vaid läbirändel. Järvedemaa Soome aga näib olevat lausa kalakotkaste paradiis ‒ seal pesitseb neid üle 1500 paari.
Ka Eestis käis kalakotkaste käsi eelmisel sajandil halvasti, sest „kalandusele kahjulikku röövlindu“ jälitati igati. Viiekümne aasta eest hakkas meil veel säilinud veerandsadat kalakotkapaari kummitama uus häda ‒ toiteahela kaudu jõudsid nende organismi kloororgaanilised pestitsiidid, mis häirivad kaltsiumi-ainevahetust. Liigõhukese koorega munad kippusid hauduva linnu raskuse all purunema ja asurkonna juurdekasvu peaaegu polnudki, nii et 1970. aasta paiku pesitses meil vaid kümmekond kalakotkapaari. Siis aga, ilmselt DDT kasutamise keelustamise tõttu hakkas meiegi kalakotkaste iive paranema ja sajandivahetuseks jõudis asustatud pesade arv 45-ni.
Praegu pesitseb neid Eestis 80–90 paari ja arvukus tõuseb aasta-aastalt. Põhilised pesapaigad on koondunud Narva jõe ja Peipsi järve lähikonda, Võru- ja Valgamaa järvede alale, Võrtsjärve vesikonda ning mõnele poole põhjaranniku lähedal. Paar pesa arvatakse olevat ka läänesaartel.
Loe artiklit täispikkuses ajakirja Looduses juulinumbrist!
Tekst Olav Renno
Foto Shutterstock
Veel 30 aastat tagasi Eestis vaid viie pesitseva paariga esindatud kalakotka arvukus on tänaseks jõudnud 80‒90 paarini.
Kalakotkal on tumepruun üla- ja valge alapool, binoklisse püütult paistab pugualal pruunidest tähnidest vööt, pea on paari musta triibuga, kuklal suur lame valge tutt, tiivanuki all tume laik. Lind jätab üsna heleda üldmulje ja eriti nooremaid linde võib segi ajada kajakaga.
Kalakotkas eelistab suuri järvi
Kalakotkaid elutseb kõigil mandritel, välja arvatud Antarktises. Euroopas on 8500 kuni 12 500 haudepaari, kogu maailma asurkonda hinnatakse poole miljoni linnuni. Kalakotka Euraasia ja Põhja-Ameerika alamliigid on rändsed ning talvitavad peamiselt troopilistel aladel. Austraalia, Indoneesia ja Kariibi saarte asurkonnad ei võta kaugrändeid ette ning on enamjaolt lausa paigalinnud.
Haudelevila on Euroopas koomale tõmbunud ning eeskätt inimeste vaenutegevuse tõttu jäid tühjaks varasemad pesitsuspiirkonnad Kesk-, Lääne- ja Lõuna-Euroopas. Kalakotkaid nähakse seal nüüd vaid läbirändel. Järvedemaa Soome aga näib olevat lausa kalakotkaste paradiis ‒ seal pesitseb neid üle 1500 paari.
Ka Eestis käis kalakotkaste käsi eelmisel sajandil halvasti, sest „kalandusele kahjulikku röövlindu“ jälitati igati. Viiekümne aasta eest hakkas meil veel säilinud veerandsadat kalakotkapaari kummitama uus häda ‒ toiteahela kaudu jõudsid nende organismi kloororgaanilised pestitsiidid, mis häirivad kaltsiumi-ainevahetust. Liigõhukese koorega munad kippusid hauduva linnu raskuse all purunema ja asurkonna juurdekasvu peaaegu polnudki, nii et 1970. aasta paiku pesitses meil vaid kümmekond kalakotkapaari. Siis aga, ilmselt DDT kasutamise keelustamise tõttu hakkas meiegi kalakotkaste iive paranema ja sajandivahetuseks jõudis asustatud pesade arv 45-ni.
Praegu pesitseb neid Eestis 80–90 paari ja arvukus tõuseb aasta-aastalt. Põhilised pesapaigad on koondunud Narva jõe ja Peipsi järve lähikonda, Võru- ja Valgamaa järvede alale, Võrtsjärve vesikonda ning mõnele poole põhjaranniku lähedal. Paar pesa arvatakse olevat ka läänesaartel.
Loe artiklit täispikkuses ajakirja Looduses juulinumbrist!
.jpg)
