„Mänd ja kuusk okaspuudest ning haab ja kask lehtpuudest olid kõik vanarahval palju ja mitmekesiselt kasutusel. Üks põhjus on muidugi see, et need puud on väga laialt levinud, teiseks igaühe konkreetsed omadused, miks just seda mõne tarbeasja tegemiseks kasutati,“ õpetab Eesti Rahva Muuseumi kuraator Liisi Jääts.
 
Tekst Rainer Kerge, ÕL
Fotod Shutterstock
 
Liisi Jääts annab meile väikese ülevaate, milleks praktiline vanarahvas erinevaid puid kasutas ja kuidas metsatöö üldse käis./---/

„Okaspuudest peeti mändi kuusest paremaks. Hooned ehitati enamasti männipalgist, kuna see on sirge, vastupidav, vaigune ja laialt saadaval. Männipuitu kasutati ka paadi- ja laevaehituses ning kui 19. sajandil hakkasid levima laastu- ja pilpakatused, loeti mändi katuselaastupuuna haavast etemaks.
Muuhulgas tarvitati ka juuri. Eriti head olid liivases pinnases kasvanud männi juured − neid oli lihtne konksuga välja kraapida ja kasutada korvide-karpide-vakakeste punumiseks. Taas peeti männijuurtest tehtud asju ilusamaks ja vastupidavamaks kui näiteks pajuvitstest punutuid.“ /---/

Loe artiklit täispikkuses ajakirja Looduses detsembrinumbrist!