Vabatahtlikud lõhede kudekaitsel: röövpüüdjate elu muutub aina kibedamaks
21. detsember 2018
21. detsember 2018
Lõhe vastu puud surnuks ja jooksuga auto poole – kahjuks tuleb nii räiget röövpüüki ikka veel ette ka tänases Eestis.
Tekst Looduses
Fotod erakogu
Nagu mitmel eelmisel aastal, patrullisid vabatahtlikud lõhede kudeajal jõgede ääres ja aitasid tabada nii mõnegi röövpüüdja.
Sajad vabatahtlikud olid väljas Pirita, Vääna, Vasalemma, Keila ja veel mitmetel Lääne-Viru ja Läänemaa kudejõgedel. Seejuures pandi Keila jõgi taas traditsiooniliselt „lukku“ – terve kudeaja ehk 15. oktoobrist kuni 15. novembrini oli lõhede kudelõigul joast kuni mereni 24/7 valve peal.
„Kui 2017. aasta sügisel tegid vabatahtlikud Keila-Joal 205 vahetust ja kokku 615 tundi, siis tänavu juba 348 vahetust ja 1044 tundi,“ nendib Eesti Kalastajate Seltsi kalakaitse eestvedaja Jüri Nurk. Enamasti kestab üks vahetus kolm tundi, ent tihtipeale tuldi jõe ääres olijaile seltsiks ka lühemaks ajaks, kui tihe graafik pikka vahetust olla ei lubanud. Samamoodi leidus fanaatikuid, kes tegid mitu vahetust järjest ja veetsid iga vaba hetke jõe ääres.
„Vaatamata kohati madalale veetasemele, oli jõgedel kokkuvõttes hea aasta,“ ütleb Nurk. „Kala oli jõgedes tegelikult palju ja vabatahtlikud seisid tublilt selle eest, et nad saaksid rahus oma toimetusi teha. Ootame teadlaste kevadise kalaloenduse ära ja siis saame täieliku ülevaate.“
Pirital kulges lõhekude tänavu rahulikult
„Pirital oli sel sügisel õnneks suhteliselt vaikne,“ ütleb Pirita kudekaitse välijuht Mark Pahk. „Kala tuli jõkke pigem vähe, kuid kudema jagus teda kuni Vaskjalani. Vabatahtlikke käis valves vähemalt 25. Keeluajal tabati mõned spinninguga püüdjad, kellele inspektsioon määras ka trahvi. Õnneks tundub, et pealinna elanikud austavad kuderahu.“
Kudekaitse suurim aktsioon: Keila-Joa läks lukku
„Vaatamata ebasoodsatele tingimustele, oli kala lõpuks jões piisavalt ja need , keda röövpüüdjad tänu meie kaitsele välja ei püüdnud, said ka ära kudeda,“ nendib Keila jõe välijuht Tarvi Tuvi. „Jõeäärest sai sel hooajal eemale peletatud kümmekond õnge- või spinningumeest. Sama palju oli öiseid kummikutega vees lobistajaid, kes meie nähtavale ilmumisel otsustasid oma jalutuskäigu lõpetada. Eriliseks võiks pidada kahe röövpüüdja tabamist otse teolt.“
Vabatahtlikke kalakaitsjaid käis sel hooajal Keila-Joal umbes 35−40 inimese ringis. Täpseid andmeid välja selgitada on keeruline, sest sageli võtsid kalavalvurid ühes kaasa või lapsed, keda kirja ei pandud.
Väänalgi läks kude vaikselt
Põhiliseks kudemise perioodiks langes ka Väänal veetase madalale ja kalade ränne oli raskendatud. „Hooaja ettevalmistuse käigus sai näha Tugamanni astangutel mitmeid meriforelle, aga kuderahu ajal oli seal kandis kalade liikumine väga hõre või olematu,“ ütleb Vääna jõe välijuht Karli Ling. „Positiivse poole pealt oli tore näha, et Vääna lisajõgedes käis sel aastal üpris aktiivne kudemine ning üks väga soliidses vormis meriforell oli veel keeluaja lõpus suure pesa kõrval enne merre laskumist puhkamas.“
Ühtegi konkreetset rikkumist sel aastal Väänal ei tuvastatud. Erinevad pistelised kontrollid kujunesid pigem meeldivaks jalutuskäiguks looduses. Kahjuks jõudis küll vabatahtlikeni teavet mõne rikkumise kohta, aga tagantjärele ei saa midagi teha.
Tehes välijuhi tööd esimest hooaega, ei saa eeldada, et kõik tunnevad kõiki, räägib Ling. „Nii oligi Väänal patrullides olukord, kus õhtusesse valvesse suunduv KKI inspektor kontrollis välijuhti. Õige ongi ja suur kiitus KKI inspektoritele, kes teevad oma tööd hingega ja väga põhjalikult.“
Action’it täis õhtupoolik Keila-Joal
Vabatahtlikel kudekaitsjail õnnestus tänavu tabada Keila-Joal kaks röövpüüdjat otse teolt.
„Meid oli tol novembriõhtul väljas 12−13 meest,“ meenutab vabatahtlik Jank Harick. „Ametlik „Keila lukku“ aeg oli juba läbi, aga kuna kala jões oli, käisime ikka veel patrullis.“
Esimene signaal kummaliselt käituvatest kodanikest tuli omavahel raadiosidega ühenduses olevatele lõhekaitsjatele, kui kahtlane auto sõitis eraldatud parklasse. Vabatahtlikud ei süüdanud taskulampe ja jälgisid kahe mehe tegutsemist varjatult. „Nad tulid taskulampidega jõge valgustades nagu ikka inimesed, kes huvi pärast vaatavad kudevaid lõhesid,“ räägib Janek. „Liikusid üle Põdra silla ja läksid alla saare poole, aga käisid otse kaldal, mitte veidi eemal, nagu tavaliselt tehakse.“ Mehed ei näinud kedagi, arvasid ilmselt, et kudevalve enam ei toimi ja otsustasid tegutseda.
Janek jälgis mehi öövaatlusseadmega. Need läksid tagasi üle Põdra silla ja suundusid nüüd selgelt otse jõkke. Janek nägi teiselt poolt, kuidas kiiresti võeti jõest kahvaga välja kaks lõhet, löödi vastu puud surnuks ja liiguti tagasi auto juurde.
Nüüd jooksid kohale ka vabatahtlikud ja takistasid auto ärasõitu. Kohale helistati Keskkonnainspektsiooni inspektorid, need omakorda kutsusid politsei. Meeste auto pagasiruumist leiti kaks 8−10-kilost lõhet. Politsei tõi kohale jäljekoera, kes leidis metsast üles ka kahva.
KKI on alustanud menetlust, mis võib kaasa tuua meeste auto maksumust kaugelt ületava trahvisumma.
Mida rohkem rahvast jõe ääres, seda parem
Sel aastal tegid vabatahtlikud koostööd ka geopeituritega. Nendega koostöös paigutati strateegilistesse kohtadesse aarded, eesmärgiks saada rohkem jalutajaid jõgede äärde ning informeerida neidki meie ilusas looduses toimuvast kuderändest.
Koostöö geopeituritega võib lugeda õnnestunuks, kinnitab Karli Ling ja ütleb, et selle raames oli Vääna jõe kaldal vähemalt72 külastust rohkem.
Huvi korral saab geopeituse punktidega tutvuda http://www.geopeitus.ee lehel.
Tekst Looduses
Fotod erakogu
Nagu mitmel eelmisel aastal, patrullisid vabatahtlikud lõhede kudeajal jõgede ääres ja aitasid tabada nii mõnegi röövpüüdja.
Sajad vabatahtlikud olid väljas Pirita, Vääna, Vasalemma, Keila ja veel mitmetel Lääne-Viru ja Läänemaa kudejõgedel. Seejuures pandi Keila jõgi taas traditsiooniliselt „lukku“ – terve kudeaja ehk 15. oktoobrist kuni 15. novembrini oli lõhede kudelõigul joast kuni mereni 24/7 valve peal.
„Kui 2017. aasta sügisel tegid vabatahtlikud Keila-Joal 205 vahetust ja kokku 615 tundi, siis tänavu juba 348 vahetust ja 1044 tundi,“ nendib Eesti Kalastajate Seltsi kalakaitse eestvedaja Jüri Nurk. Enamasti kestab üks vahetus kolm tundi, ent tihtipeale tuldi jõe ääres olijaile seltsiks ka lühemaks ajaks, kui tihe graafik pikka vahetust olla ei lubanud. Samamoodi leidus fanaatikuid, kes tegid mitu vahetust järjest ja veetsid iga vaba hetke jõe ääres.
„Vaatamata kohati madalale veetasemele, oli jõgedel kokkuvõttes hea aasta,“ ütleb Nurk. „Kala oli jõgedes tegelikult palju ja vabatahtlikud seisid tublilt selle eest, et nad saaksid rahus oma toimetusi teha. Ootame teadlaste kevadise kalaloenduse ära ja siis saame täieliku ülevaate.“
Pirital kulges lõhekude tänavu rahulikult
„Pirital oli sel sügisel õnneks suhteliselt vaikne,“ ütleb Pirita kudekaitse välijuht Mark Pahk. „Kala tuli jõkke pigem vähe, kuid kudema jagus teda kuni Vaskjalani. Vabatahtlikke käis valves vähemalt 25. Keeluajal tabati mõned spinninguga püüdjad, kellele inspektsioon määras ka trahvi. Õnneks tundub, et pealinna elanikud austavad kuderahu.“
Kudekaitse suurim aktsioon: Keila-Joa läks lukku
„Vaatamata ebasoodsatele tingimustele, oli kala lõpuks jões piisavalt ja need , keda röövpüüdjad tänu meie kaitsele välja ei püüdnud, said ka ära kudeda,“ nendib Keila jõe välijuht Tarvi Tuvi. „Jõeäärest sai sel hooajal eemale peletatud kümmekond õnge- või spinningumeest. Sama palju oli öiseid kummikutega vees lobistajaid, kes meie nähtavale ilmumisel otsustasid oma jalutuskäigu lõpetada. Eriliseks võiks pidada kahe röövpüüdja tabamist otse teolt.“
Vabatahtlikke kalakaitsjaid käis sel hooajal Keila-Joal umbes 35−40 inimese ringis. Täpseid andmeid välja selgitada on keeruline, sest sageli võtsid kalavalvurid ühes kaasa või lapsed, keda kirja ei pandud.
Väänalgi läks kude vaikselt
Põhiliseks kudemise perioodiks langes ka Väänal veetase madalale ja kalade ränne oli raskendatud. „Hooaja ettevalmistuse käigus sai näha Tugamanni astangutel mitmeid meriforelle, aga kuderahu ajal oli seal kandis kalade liikumine väga hõre või olematu,“ ütleb Vääna jõe välijuht Karli Ling. „Positiivse poole pealt oli tore näha, et Vääna lisajõgedes käis sel aastal üpris aktiivne kudemine ning üks väga soliidses vormis meriforell oli veel keeluaja lõpus suure pesa kõrval enne merre laskumist puhkamas.“
Ühtegi konkreetset rikkumist sel aastal Väänal ei tuvastatud. Erinevad pistelised kontrollid kujunesid pigem meeldivaks jalutuskäiguks looduses. Kahjuks jõudis küll vabatahtlikeni teavet mõne rikkumise kohta, aga tagantjärele ei saa midagi teha.
Tehes välijuhi tööd esimest hooaega, ei saa eeldada, et kõik tunnevad kõiki, räägib Ling. „Nii oligi Väänal patrullides olukord, kus õhtusesse valvesse suunduv KKI inspektor kontrollis välijuhti. Õige ongi ja suur kiitus KKI inspektoritele, kes teevad oma tööd hingega ja väga põhjalikult.“
Action’it täis õhtupoolik Keila-Joal
Vabatahtlikel kudekaitsjail õnnestus tänavu tabada Keila-Joal kaks röövpüüdjat otse teolt.
„Meid oli tol novembriõhtul väljas 12−13 meest,“ meenutab vabatahtlik Jank Harick. „Ametlik „Keila lukku“ aeg oli juba läbi, aga kuna kala jões oli, käisime ikka veel patrullis.“
Esimene signaal kummaliselt käituvatest kodanikest tuli omavahel raadiosidega ühenduses olevatele lõhekaitsjatele, kui kahtlane auto sõitis eraldatud parklasse. Vabatahtlikud ei süüdanud taskulampe ja jälgisid kahe mehe tegutsemist varjatult. „Nad tulid taskulampidega jõge valgustades nagu ikka inimesed, kes huvi pärast vaatavad kudevaid lõhesid,“ räägib Janek. „Liikusid üle Põdra silla ja läksid alla saare poole, aga käisid otse kaldal, mitte veidi eemal, nagu tavaliselt tehakse.“ Mehed ei näinud kedagi, arvasid ilmselt, et kudevalve enam ei toimi ja otsustasid tegutseda.
Janek jälgis mehi öövaatlusseadmega. Need läksid tagasi üle Põdra silla ja suundusid nüüd selgelt otse jõkke. Janek nägi teiselt poolt, kuidas kiiresti võeti jõest kahvaga välja kaks lõhet, löödi vastu puud surnuks ja liiguti tagasi auto juurde.
Nüüd jooksid kohale ka vabatahtlikud ja takistasid auto ärasõitu. Kohale helistati Keskkonnainspektsiooni inspektorid, need omakorda kutsusid politsei. Meeste auto pagasiruumist leiti kaks 8−10-kilost lõhet. Politsei tõi kohale jäljekoera, kes leidis metsast üles ka kahva.
KKI on alustanud menetlust, mis võib kaasa tuua meeste auto maksumust kaugelt ületava trahvisumma.
Mida rohkem rahvast jõe ääres, seda parem
Sel aastal tegid vabatahtlikud koostööd ka geopeituritega. Nendega koostöös paigutati strateegilistesse kohtadesse aarded, eesmärgiks saada rohkem jalutajaid jõgede äärde ning informeerida neidki meie ilusas looduses toimuvast kuderändest.
Koostöö geopeituritega võib lugeda õnnestunuks, kinnitab Karli Ling ja ütleb, et selle raames oli Vääna jõe kaldal vähemalt72 külastust rohkem.
Huvi korral saab geopeituse punktidega tutvuda http://www.geopeitus.ee lehel.
.jpg)
