Söögiseene liike kasvab Eesti looduses üle 400, ent kui paljusid neist julgeme söögiks korjata?

Tekst Kristina Traks
Foto Shutterstock
 
Hea, kui eestlane tunneb looduses ära kümmekond söödavat seent, kuid enamasti on nende arv veelgi väiksem.

Loodusmuuseumi botaanik-kuraator Marja-Liisa Kämärä selgitab, et ajalooliselt on Eestis seentesse suhtutud ükskõikselt või lausa põlglikult. Seeni peeti vaeste toiduks või söödi neid vaid näljaajal. Ainult Ida-Eestis ja eriti Setumaal olid seened au sees, neid tunti ja tarvitati.

Seente korjamisest ja söömisest hakati rohkem rääkima 19. sajandi teisel poolel ning kuni praeguse ajani on nende tarvitamine tasahilju muudkui kasvanud.
„Vähemtuntud seente hulgas on kergesti äratuntavaid ja maitsvaid söögiseeni, mida on kasulik tunda juba sellegi pärast, et teadjamad seenelised võivad teiste korjajate metsa jäetud seentest korvi täis saada,“ märgib botaanik, kes aitab tutvustada mõnd vähemtuntud, kuid siiski väga maitsvat söögiseent.

Loe ohtlikult teineteisele sarnastest söögi- ja mürgiseentest ning leia vähetuntud häid söögiseeni - ajakirja lLooduses augustinumbrist.