Metssiga: vaene katkuohver või liik, keda sai liiga palju?
9. aprill 2018
9. aprill 2018
Tekst Vahur Sepp
Talvise lisasöötmise ja looduslike vaenlaste kadumise tõttu jõudsalt paljunenud metssigade populatsiooni seab taas tõsise löögi alla Aafrika seakatk.
Need suure kohanemisvõimega intelligentsed loomad elavad karjades, mis koosnevad omavahel suguluses olevatest emistest, põrsastest ja kesikutest. Täiskasvanuikka jõudnud kuldid eelistavad üksindust. Karja juhib vanem ja kogenum emis. Suured karjad (40 või rohkem isendit) võivad olude sunnil laguneda ja hiljem uuesti liituda. Karjas valitseb kindel hierarhia.
Täiskasvanud kuldid kaaluvad keskmiselt 100‒150 kg. Sama vanad emised on väiksemad, keskmise kaaluga 80‒100 kg. Eestis kütitud suurim kult kaalus 350 ja emis 300 kg. Kulti aitavad emisest eristada neli kihva ja kõhu all paiknev „pintsel“. Isase ülalõualuust kasvavad kihvad on lühemad kui alalõualuu omad. Kui emis ja kult seisavad kõrvuti, jätab isane jässakama mulje.
Pulm panustab alfaisasele
Pulmi peavad sead novembris-detsembris. Selleks ajaks kasvab kuldil rindkeret kattev nahk paksemaks ja moodustub nn kilp. See kaitseb kopsupiirkonda rivaali kihvahoopide eest.
Metsas käies võib näha puid, mida metssiga on kihvadega märgistanud ja mille vastu end nühkinud. Enamasti eelistab siga kuuski või mände, kasutades samu puid, kuni need kuivavad. Enesest lugupidav kult annab märgistamiseks tüvele alumise kihvaga hoobi nii kõrgele, kui ulatub. Siis urineerib, püherdab uriinis ja nühib lõhna kindlalt märgistamispuule. Mõnikord võib ühelt puult leida viie-kuue erineva kuldi jäljed, nii et puu täidab justkui teadetetahvli ülesannet.
Konkurentsiredelil asub ülalpool see kult, kes suudab teha kihvamärgi kõrgemale. Teised teavad nüüd, et nende isastega ei maksa norida. Aeg-ajalt külastavad nühkimispuid emised, saades sealt infot, kas piirkonnas liigub kavalere. Kui isaste seas saab jõudude vahekord ühel või teisel moel paika, külastab piirkonna tugevaim kult metssigade karja. Kui emised tunnistavad ta vastuvõetavaks, hakkavad nad kõik üheaegselt indlema. Põrsad ja kesikud hoiduvad targu kaugemale.
Loe artiklit täispikkuses ajakirja Looduses aprillinumbrist!
Talvise lisasöötmise ja looduslike vaenlaste kadumise tõttu jõudsalt paljunenud metssigade populatsiooni seab taas tõsise löögi alla Aafrika seakatk.
Need suure kohanemisvõimega intelligentsed loomad elavad karjades, mis koosnevad omavahel suguluses olevatest emistest, põrsastest ja kesikutest. Täiskasvanuikka jõudnud kuldid eelistavad üksindust. Karja juhib vanem ja kogenum emis. Suured karjad (40 või rohkem isendit) võivad olude sunnil laguneda ja hiljem uuesti liituda. Karjas valitseb kindel hierarhia.
Täiskasvanud kuldid kaaluvad keskmiselt 100‒150 kg. Sama vanad emised on väiksemad, keskmise kaaluga 80‒100 kg. Eestis kütitud suurim kult kaalus 350 ja emis 300 kg. Kulti aitavad emisest eristada neli kihva ja kõhu all paiknev „pintsel“. Isase ülalõualuust kasvavad kihvad on lühemad kui alalõualuu omad. Kui emis ja kult seisavad kõrvuti, jätab isane jässakama mulje.
Pulm panustab alfaisasele
Pulmi peavad sead novembris-detsembris. Selleks ajaks kasvab kuldil rindkeret kattev nahk paksemaks ja moodustub nn kilp. See kaitseb kopsupiirkonda rivaali kihvahoopide eest.
Metsas käies võib näha puid, mida metssiga on kihvadega märgistanud ja mille vastu end nühkinud. Enamasti eelistab siga kuuski või mände, kasutades samu puid, kuni need kuivavad. Enesest lugupidav kult annab märgistamiseks tüvele alumise kihvaga hoobi nii kõrgele, kui ulatub. Siis urineerib, püherdab uriinis ja nühib lõhna kindlalt märgistamispuule. Mõnikord võib ühelt puult leida viie-kuue erineva kuldi jäljed, nii et puu täidab justkui teadetetahvli ülesannet.
Konkurentsiredelil asub ülalpool see kult, kes suudab teha kihvamärgi kõrgemale. Teised teavad nüüd, et nende isastega ei maksa norida. Aeg-ajalt külastavad nühkimispuid emised, saades sealt infot, kas piirkonnas liigub kavalere. Kui isaste seas saab jõudude vahekord ühel või teisel moel paika, külastab piirkonna tugevaim kult metssigade karja. Kui emised tunnistavad ta vastuvõetavaks, hakkavad nad kõik üheaegselt indlema. Põrsad ja kesikud hoiduvad targu kaugemale.
Loe artiklit täispikkuses ajakirja Looduses aprillinumbrist!
.jpg)
