„Koertega saime nii hästi sõbraks, et viimasel päeval valasin paar pisaratki,“ meenutab Maiu Lünekund kevadel Põhja-Rootsis koerakelkudel läbitud Fjällräven Polar 2019 matka.

Tekst Margo Pajuste
Fotod Maiu Lünekund, NicklasBlom/Fjällräven
 
Maiu sai õiguse polaarmatkal osaleda internetihääletusel, mille võitis, kogudes pöidlahoidjate toel üle 34 000 hääle.

Fjällräven korraldab kuulsat 300-kilomeetrist polaarmatka Põhja-Rootsis igal kevadel, näitamaks, et õige varustusega saab ekstreemsetes oludes hakkama igaüks. Tänavused olud siiski äärmuslikud ei olnud, ütleb Maiu. „Ilmaga meil vedas. Kõige külmem oli esimesel nii-öelda treeningööl, kui ööbisime maja läheduses. Siis langes kraadiklaasi näit miinus 15−20 kraadini. Rajal olles läks iga ööga veidi soojemaks, lõpuks oli päeval peaaegu sula.“

Sealkandis tuleb kevad hilja. Meie jutuajamine leidis aset mai keskpaiku ja hiljuti ühe sealse kenneliomanikuga vestelnud Maiu kinnitusel jagub lund Põhja-Rootsis veel küllaga. „Meie matkal oli lund maas meetri jagu, rajalt ilma räätsadeta kõrvale astuda ei saanud,“ nendib ta. „Päeval paistis päike ja oli üsna mõnus, kuid sõidu ajal näkku vihiseva tuule eest pidi siiski kaitset otsima.“

Loe artiklit täispikkuses ajakirja Looduses juuninumbrist!