Ära jää lõkke tegemisel lootma pelgalt tikkudele – hea loodusesõber peaks oskama kindlasti veel paari meetodiga tuld süüdata.

Tekst ja fotod Margo Pajuste

Tikud võivad metsas kaasas olla või mitte, kuid tulepulk peab alati olema, soovitab MTÜ Estlander ellujäämisinstruktor Mihkel Ivanov.

Läksime Mihkliga kenal sügispäeval RMK Saula lõkkekohta ja proovisime lõkke süütamiseks paar tundi järjest erinevaid meetodeid. Terve eelmise päeva ja öö oli sadanud ning metsaalune täiesti läbi vettinud, seega tundus tule tegemine minusugusele amatöörile paras väljakutse. Ent mitte Mihklile.

LEIA KUUSEOKSI JA KASETOHTU. Lõkke tegemine algab materjali varumisest. „Ükskõik kui märg väljas ka poleks, kasetoht ja kuivanud kuuseoksad aitavad tule üles teha,“ selgitab Mihkel. Märga kasetohtu saab kuivatada, kui hoida seda mõnda aega taskus või hõõruda riiete vastu. Kuivanud kuuseoks võib välja näha vettinud, kuid tegelikult on niiske vaid koor, seest on oks ikkagi kuiv ja põleb väga hästi tänu suurele vaigusisaldusele./---/

LÕKE PÕLEMA KARAMELLKOMMIGA. „Enamasti tarvitatakse kaaliumpermanganaati desinfitseeriva vahendina,“ selgitab Mihkel. „Tegelikult saab sellega puhastada ka joogivett, kui lisad vaid paar tera pudelile otse veekogust võetud veele. Vesi peab olema vastu valgust vaadates üliõrnalt roosakas, suuremas kontsentratsioonis ei ole see organismile hea. Kui vesi natuke aega päikese käes seisab, siis see õrnroosa toon kaob.“

„Ent kaaliumpermanganaati saab kasutada ka tuletegemisel – suhkruga reageerides see süttib,“ ütleb Mihkel. Et demonstratsioon oleks mõjusam, võtab ta kõige tavalisema karamellkommi, taob selle puruks ja pudistab siis puru paberist välja. Karamellkomme soovitavad ellujäämisinstruktorid metsa minnes tasku panna ja lisada neid koos puljongikuubikutega ka spetsiaalsetesse kriisisituatsioonideks mõeldud komplektidesse. Kommi juurde läheb näpuotsatäis kaaliumpermanganaati ja seda segu hõõrub ta nüüd protsessi kiirendamiseks tugevalt puupulgaga. Ettevaatust – metallist vahendit ei tohi kasutada, tulemuseks on plahvatus! Paarkümmend sekundit segamist, ja segu süttib vuhinal.

Järgmiseks näitab Mihkel eelmise meetodi edasiarendust laisale inimesele. Esmalt keerab ta pabertaskurätiku sisse umbes supilusikatäie jagu kaaliumpermanganaati. Siis võtab pudelikese apteegis müüdavat glütseriini, mida kasutatakse niiskel ja külmal ajal naha kaitseks. Selle valab Mihkel nutsaku peale ja asetab immutatud kraami lõkkematerjali juurde. Möödub paarkümmend sekundit ja lahvatab leek.

Loe artiklit täispikkuses ajakirja Looduses novembrinumbrist!