Üks meie matkaseltskonnast ütles isegi välja, et ilu on siin liiga palju ja hakkab juba ära tüütama. Loomulikult oli see nali.
 
Tekst ja fotod Tõnu Jürgenson
 
Matk läbi tundra-Rootsi kaunimate kohtade tegi oma tsiviliseeritusega natuke kurvaks, sest olin läinud otsima metsikut tühermaad.
 17. juulil 2011 jõudsime väikese matkaseltskonnaga Abisko rahvusparki. Tutvusime külastuskeskusega ja täpsustasime vajalikku infot. Parklas hakkasime seljakotte pakkima ja tegime veel kerge eine. Kuna oli juba hiline pärastlõuna, siis otsustasime, et väga kaua ei kõnni ja püüame juba paari tunni möödudes mõnes miljööväärtuslikus paigas laagrisse jääda.
Liikumistempo muutus üsna aeglaseks, sest Abisko pakkus iga natukese aja tagant ääretult ilusaid vaateid, mida oli vaja pildistada. Pidevalt nägime meie kõrval voolaval mägijõel kärestikulisi lõike, mida oli tarvis uurima ja jäädvustama minna. Kui me selliselt liikudes lõpuks sobivasse laagripaika jõudsime, olime paari tunniga läbinud ainult mõned kilomeetrid. Kuid kõik, mida olime selle ajaga näinud, vääris sellist venitamist.
Loe artiklit täispikkuses ajakirja Looduses augustinumbrist!