Tekst Kristina Traks
Fotod Kristina Traks, erakogu

Viimased viis aastat tohib ka Eestis lasta vibuga väikeulukeid.

Tänapäevane plokkvibu patenteeriti alles 1969. aastal ja tootma hakati neid järgmisel kümnendil. Plokkvibu kasutajate hulk maailmas kasvab pidevalt ‒ see on kasutusel nii jahi- kui ka spordivahendina.

Näiteks USA-s on vibujaht lubatud kõigis osariikides ja oluliselt pikema hooaja vältel kui püssiga jaht. Just sellepärast kasutavad pooled Ühendriikide jahimehed jahivahendina ka vibu. Ainuüksi Põhja-Ameerikas käib vibuga jahil hinnanguliselt 4,5 miljonit kütti. Euroopa vibujahi edetabelit juhivad kolm riiki: Prantsusmaa, kus vibujaht on lubatud samadele ulukitele kui püssigagi, ning Ungari ja Soome.

Vibuklubi Mägilased liige Rita-Anette Kohava ütleb, et igal aastal lisandub riike, kes seadustavad vibujahi. Näiteks Soomes võib sügishooajast lisaks koprale ja metskitsele küttida vibuga kõiki hirvlasi ja metssiga. Ülemöödunud aastal legaliseeris vibujahi Belgia Valloonia piirkond ning Taani lubab pärast metskitse testjahti neid ka vibuga lasta. „Uuriti, kui palju loomi haavatakse, kui palju jääb pärast tabamist kadunuks, kui kaugele loom pärast tabamist liigub. Tulemused olid väga head ega jää alla püssiga jahile,“ ütleb Rita-Anette.

Tänavu septembrist alustab Taani viieaastast testjahiperioodi hirvlastele. „Ükski riik, kes on teinud esimese sammu, pole otsusest taganenud ja jahti jälle ära keelanud,“ nendib Rita-Anette.

Loe artiklit täispikkuses ajakirja Looduses juuninumbrist!