„Vaata, koldjalg-hõbekajakas,” ulatab Armin mulle binokli. „Teistel hõbekajakatel on jalad roosakad, temal kollased.“ Selgub, et ettevõtja ja kirjanik Armin Kõomägi käib juba aastaid vabadel hetkedel linde vaatlemas ning teab neist märkimisväärselt palju.

Tekst Margo Pajuste
Fotod Aivar Kullamaa
 
Sa oled Mustamäe poiss ja sellest ka oma raamatutes kirjutanud. Lepistiku park asub vist üsna su lapsepõlvekodu lähedal?
Toona nimetati seda küll Magistrali pargiks.
Seal asuvad Lepasalu allikad, mis on koos pargiga looduskaitse all. Kas tead, millise nimega jõgi saab siit alguse ja suubub Kopli lahte?
Ja see on vana jõgi, seal kogu aeg olnud?
Tänapäeval voolab see suuremalt osalt torudes, nagu Härjapea jõgi Tallinna kesklinnas. Jõe pikkus on 1,8 km.
Ma ei ole kuulnud ka. Võin lihtsalt pakkuda, et ehk Mustamäe või Kopli jõgi. Kas sellel Löwenruh’ga ei ole miskit seost?
Löwenruh forellitiigid olla omal ajal sealt vee saanud küll. Kui sõidad mööda Paldiski maanteed, siis on isegi näha, et tee läheb üle millegi oja- või jõetaolise. Üks sellenimeline asum on ka sealkandis ...
Aa, ma tean küll – olen käinud lahe ääres linde vaatamas ja üks oja voolab sinna tõesti sisse. Mustoja äkki?

Loe artiklit täispikkuses ajakirja Looduses oktoobrinumbrist!