„Kevadine pesitsusaegne sulestik on paljudel lindudel ilusam ja värvilisem kui sügisrände aegne puhkesulestik. Just seepärast käib kevaditi Eestis tohutult palju Inglismaa linnuvaatlejaid, sest kodus näevad nad, vaesekesed, samu liike vaid hallis ja igavas puhkerüüs,“ teab linnuvalvur Marko Valker, Silma Õpikoja loodusõppe juhendaja.
 
Tekst Rainer Kerge, ÕL
Fotod Shutterstock
 
Kirevuse kõrval eristab kevadist linnurännet sügisesest ka selle kulg.
 
Nimelt kestab sügisränne sisuliselt pool aastat − juba suve keskel tulevad mustvaerad Eesti meremadalikele sulgima, juulis ja augustis lendavad läbi kurvitsalised ning edasi hoia juba mütsi. Paraadi lõpetab kirjuhahk, kes hakkab end lõuna poole sättima detsembri alguses, hilisemaid näeb veel jõuluvanagi.
 
„Kevadel on rändeperiood lühem. Kõige varajasemad saabujad, künnivaresed, jõuavad kohale veebruari teisel poolel, edasi tulevad lõokesed ja piiritajad. Viimased saabujad jõuavad kohale mai lõpus ja juuni algul: aed-roolind ja nõlva-lehelind, väike-käosulane,“ õpetab linnuvalvur Valker.

Loe artiklit täispikkuses ajakirja Looduses aprillinumbrist!