Tekst ja fotod Kristina Traks
 
Tänavune kevad jäi vee poolest üsna kitsiks – loo kirjutamise ajaks jõudis Soomaa suurvett nautida vast nädalajagu ja juba veetase alaneb. Suuremad üleujutused laiuvad aga koguni 150 ruutkilomeetri suurusel alal.

Suurveematk erineb mitmeti suvistest, jõgedel ja järvedel ettevõetavatest kanuuretkedest. Meie alustame matka hoopis metsaservast, mitte jõekaldalt.
Matkajuht Edu Kuill teeb sõitjatele esmase instruktaaži ehk hirmutamise, nagu ta ise ütleb. Kas ümbermineku oht on suur, küsivad inimesed peamiselt. Edu näitab kuival maal ette, et selleks peab ise üsna palju vaeva nägema ‒ kui sa kanuus rahulikult istud ja seda küljelt-küljele ei kõiguta, ega siis ikka naljalt ümber lähe. Lastega võib see tõenäolisemalt juhtuda, sest nemad ei malda rahulikult paigal istuda.
 
Tirime paadi läbi metsa
Matk algab jõutrenniga. Vesi on päeva jooksul alanenud ning selleni jõudmiseks tuleb paat läbi märja ja mudase metsa tirida. Siit soovitus: pane jalga kummikud! Soomaa kanuumatkade korraldajal endal on ka korralik laotäis igas suuruses säärikuid, kuid oma jalanõu on ikka oma.

Loe artiklit täispikkuses ajakirja Looduses mainumbrist!