Eesti lant murrab end Põhjamaade kalameeste südameisse
7. november 2018
7. november 2018
„Minu unistus on täide läinud,“ ütleb landimeister Viljar Metsik. Tema väljatöötatud Wild sarja lante hindavad kõrgelt nii Eesti kui ka Soome ja Rootsi „merepunase“ püüdjad.
Tekst Margo Pajuste
Foto Kristi Väät, Margo Pajuste
Kolm aastat katsetusi, lante testivate kalameeste soovitusi ja lõputut arendustööd ning nüüd on Wild lõpuks nii valmis, et ei pea enam midagi paremaks tegema.
Ehkki Viljar on aastate jooksul katsetanud erinevaid nn kergendatud meriforellilandi mudeleid, on tänaseks sõelale jäänud kolm varianti: nigli, räim ja vingerdis.
/---/
„Kui esimesi lante vaatan, on need ilusad küll, aga praegused on märksa paremad,“ ütleb Viljar. „Areng on olnud kõva. Töö käigus sai kogu aeg arvesse võetud kalameeste arvamusi. Küll on muutunud landi kuju, küll paine. Ikka selleks, et saaks lanti ka madalas vees aeglaselt kerida, pause teha ja kala võtma saada. Ja muidugi pidi lant lendama hästi ning sellel pidid värvid hästi peal püsima.“ Peale kohe eeskujuks võetud nigli ja räime on Viljar proovinud oma lantidega matkida ka näiteks mudilat ning seegi on edukalt forelli toonud.
Peamine muudatus, mis uute Wildide puhul silma hakkab, on see, et landi nn välimine külg on täiesti lapik. Sisemine külg on endiselt ümara profiiliga. Viljari väitel annab see landi ujuvusele tugevalt juurde ning ka artikli autor võib kinnitada, et viimastel ja kas või eelmise aasta Wildidel on suur vahe.
Loe artiklit täispikkuses ajakirja Looduses novembrinumbrist!
Tekst Margo Pajuste
Foto Kristi Väät, Margo Pajuste
Kolm aastat katsetusi, lante testivate kalameeste soovitusi ja lõputut arendustööd ning nüüd on Wild lõpuks nii valmis, et ei pea enam midagi paremaks tegema.
Ehkki Viljar on aastate jooksul katsetanud erinevaid nn kergendatud meriforellilandi mudeleid, on tänaseks sõelale jäänud kolm varianti: nigli, räim ja vingerdis.
/---/
„Kui esimesi lante vaatan, on need ilusad küll, aga praegused on märksa paremad,“ ütleb Viljar. „Areng on olnud kõva. Töö käigus sai kogu aeg arvesse võetud kalameeste arvamusi. Küll on muutunud landi kuju, küll paine. Ikka selleks, et saaks lanti ka madalas vees aeglaselt kerida, pause teha ja kala võtma saada. Ja muidugi pidi lant lendama hästi ning sellel pidid värvid hästi peal püsima.“ Peale kohe eeskujuks võetud nigli ja räime on Viljar proovinud oma lantidega matkida ka näiteks mudilat ning seegi on edukalt forelli toonud.
Peamine muudatus, mis uute Wildide puhul silma hakkab, on see, et landi nn välimine külg on täiesti lapik. Sisemine külg on endiselt ümara profiiliga. Viljari väitel annab see landi ujuvusele tugevalt juurde ning ka artikli autor võib kinnitada, et viimastel ja kas või eelmise aasta Wildidel on suur vahe.
Loe artiklit täispikkuses ajakirja Looduses novembrinumbrist!