Veel kümme aasta tagasi lõppesid mu esimesed katsetused näha maastikku kõrgemalt ja teisest vaatenurgast kahemeetrise kukkumisega õunapuu otsast. Täna on igaühele kättesaadavad droonid teinud aerofotograafia võrratult lihtsamaks.
 
Tekst ja foto Karl Adami
 
Iga kord, kui märkan kaunis looduses pea kohal põrisemas drooni, loodan, et selle lennutaja teab, mida ta teeb ja arvestab vajadusel ka ümbritsevaga.
 
Alati tee ära eeltöö
Kaameraga varustatud droon on kui mobiilse ja väga pika statiivi otsa asetatud kaamera. Nii et varasem pildistamiskogemus tuleb algajale droonifotograafile igal juhul kasuks, nüüd tuleb selgeks saada vaid lennutamine. Tõsisema droonifotohuvi tekkimisel saab aga fotoalased põhitõed endale selgeks teha ka pärast drooni funktsioonidega tutvumist.

Enne pildistama asumist sea mõttes paika, mida ja kuidas soovid jäädvustada. Nii mõnigi kord tutvun enne uude kohta pildistama minekut kaartidega, muuhulgas uurin maastiku kohta. Loodusmaastike jäädvustamisel mõtlen läbi, milline on praegu taimestik (rohu kõrgus, lehtede olemasolu või värvus, õitsejad jne) või kas on ilmast ja aastaajast tulenevaid eripärasid. Need pisidetailid võivad ettekujutatust kohapeal tugevalt erineda või suisa üllatada.

Eeltöö juurde kuulub mõistagi ka ilmateatega tutvumine ning vastava riietuse ja varustuse pakkimine. Kontrolli üle akude seis, pisividinate olemasolu ja ühtlasi ka see, kas need vidinad on korras (näiteks ega propelleritel mõrasid ole). Veendu, kas paik, kuhu lendama minnakse, on kontrollitav õhuruum või mitte.

Veendu, kas paik, kuhu lendama minnakse, on kontrollitav õhuruum või mitte. Droonide lennutamisel kehtivad Eestis selged reeglid. Õhuruum jaguneb kaheks: kontrollitav ja kontrollimata õhuruum. 

Loe artiklit täispikkuses ajakirja Looduses juulinumbrist!