Kes võiks olla kõige intelligentsem loom? Kas kalad näevad värve nagu meie? Kas näiteks metsvint mõistab, mida tihane laulab?
Esitasime need meie lugejate küsimused zooloog Aleksei Turovskile ja loomulikult saime ka vastused.
 
Tekst Margo Pajuste
Fotod Aivar Kullamaa

Loomulikult kohtume Aleksei Turovskiga Tallinna Loomaaias, kus mujal.
Loomaaia troopikamajas suundub Turovski esmalt tervitama oma häid sõpru šimpanse. Need tunnevad ta juba kaugelt ära ja tulevad teda tervitama klaasi juurde, mis eraldab nende kodu külastajaist. „Ei ole mul täna teile midagi, kullakesed,“ kahetseb Turovski. Šimpansid näitavad veel veidi aega, kui hea meel neil on sõpra näha ning lähevad siis oma toimetuste juurde tagasi.
 
Kas teil on loomaaias mõni eriti armas sõber veel, keda regulaarselt tervitamas käite?
Šimpansidega oleme sõbrad üle 20 aasta. Teine hea sõber, aga hoopis teistsugune, oli dagestani tuur Asti. Iga kord, kui läksin tema aedikust mööda ja oli natuke aega, aeglustasin sammu. Ta sai kohe aru, et olen valmis suhtlema ning pakkus mulle alati turniirilahingut, nagu trenni mõttes. Kõigepealt tuli ta aia juurde, pööras ennast küljega minu poole ning näitas mulle oma õlga ja kaela. Ma pidin ka siis õlaga tema vastu suruma − nii proovisime, kas oleme samas kaalukategoorias. Tema arvas, et oleme küll ja siis astusime mõned sammud tagasi. Mina kui inimene olin niikuinii püsti ning tema tõusis ka tagajalgadele, surus esijalad rinna vastu ja tegi sarvedega minu poole löögi. Meie vahel oli väliaediku võrk, ja alati peatusid tema sarved sellest poole sentimeetri kaugusel. Niivõrd täpne liigutus ja kui soovite, sümboolne. Temal oli siis väga hea meel. Ja minul ka.

Loe artiklit täispikkuses ajakirja Looduses jaanuarinumbrist!