Tekst: Rainer Kerge / Õhtuleht

Sa oled jahimees? Ma mõtlesin, et õiged looduskaitsjad söövad ainult jäätmetest valmistatud tehisliha.
Ei söö! Ma muidugi olen väga vähe jahimees. Jah, see kõlab nagu „natuke rase“, aga ma tõesti käin jahil võib-olla vaid neli-viis korda aastas.
 
Lased ühe põdra ja sellega saab aasta otsa hakkama?
No osalen mõnel ajujahil, jah. Aga minust märksa tõsisemad loodusemehed on olnud ka minust märksa tõsisemad jahimehed. Soovitan kõigil lugeda Aldo Leopoldi täiesti suurepärast raamatut „A Sand County Almanac“, millest kaks kõige kuulsamat esseed ilmusid ka eesti keeles: „Mõeldes nagu mägi“, mille tõlkis Timo Maran ja mis ilmus Eesti Looduses, ning „Maa eetika“, mille tõlkis eetikakeskus. Aga tegelikult tasub lugemist terve „A Sand County Almanac“.

Sealt on näha, et Aldo Leopold oli surmani jahimees, kuid samal ajal loetakse teda Ameerika looduskaitse klassikuks.
 
Vello Salo selgitas kunagi, et hea teaduse ja religiooni vahel ei saa olla konflikti, sest kui mingi asi või nähtus tõestatult eksisteerib, siis on see järelikult jumalast. Samamoodi ei saa olla konflikti hea looduskaitsja ja hea jahimehe vahel?
Jaa! Kui sa mõtled, kuidas loodus toimib ja ei ürita inimest vägisi loodusest välja tõsta, siis on kõik viisid loodust kasutada – mis loodust ei hävita – tegelikult legitiimsed. Tõsi, jahil võtad sa konkreetse looma elu, aga õigesti korraldatud jaht ei ohusta ühtegi asurkonda. Mõnes maailma osas kütitakse siiamaani ahnusest kõiki, kes ette jäävad ‒ ja see on väga tõsine probleem. Meil oli enne seakatku mure hoopis selles, et mõned tublimad jahimehed söötsid sigu liiga hoolega. Mina nii tubli jahimees ei ole.

Loodusesse ei maksa liialt sekkuda ja mõistlikult korraldatud jaht ei sekkugi.

Loe artiklit täispikkuses ajakirja Looduses aprillinumbrist!