Ain Kallis: „7‒10-päevased ennustused jäävadki ilmselt ilmaprognooside laeks ka sajandi pärast.“
7. mai 2018
7. mai 2018
Tekst Rainer Kerge / ÕL
Foto Kristi Väät
Inimkond on käinud ära Kuu peal ja suudab eostada katseklaasis lapsi, meie käsutuses on iga päevaga järjest suuremad arvutiressursid, aga ilma oskame ennustada enam-vähem täpselt ikka vaid paari päeva jagu ette?
Jah, üle viie päeva pikkust prognoosi mina enam eriti ei usu, hakkan mõtlema ja kahtlema ning erinevaid ilmaportaale uurima.
7‒10-päevased ennustused jäävadki ilmselt ilmaprognooside laeks ka sajandi pärast, sest liikumine maailma atmosfääris on lihtsalt nii kaootiline. Ka kusagil Atlandi ookeani kohal olnud pisikesed muutused võimenduvad ja vormivad siia tulevat tsüklonit.
Me oleme muidugi juba teinud suure hüppe edasi ‒ 20 aastat tagasi anti ilmaennustus järgmiseks päevaks sama täpsusega, nagu nüüd kolmeks päevaks. Nii et tasapisi muutub lähiilmaennustus üha paremaks, aga minu silmad ilmselt ei näe, et me ennustaksime täpselt ette pikemalt kui viis päeva.
Lisaks asub konkreetselt Eesti geograafilises kohas, kus ongi väga keeruline täpselt ilma prognoosida. Kusagil kõrbes või Siberis on päris mõnus viieks päevaks ennustada. Meie aga asume Läänemere ääres ja ka ookean pole kaugel, lisaks mõjutavad meie mikrokliimat igasugused kõrgustikud, järved, sood ja rabad.
Ma olen alati öelnud, et Eestis ilma ennustamine valmistab sünoptikutele pagana suurt peavalu, aga klimatoloogidele on Eesti jälle tore koht, sest siin juhtub alati palju põnevat.
Sa oled, jah, aastaid rääkinud, et Eesti on kliima mõistes suuriik ‒ Vilsandis ja Haanjas võib samal sekundil olla nii erinev ilm, nagu need ei asuks samal planeedilgi.
Just! 2012. aasta 6. veebruaril [need andmed tulevad Kallisel peast – R.K.] oli Ristnas ‒3 kraadi ja samal ajal Eesti kagupiiril Korelas ‒33. Nii et 250 kilomeetri peale oli gradient 30 kraadi. Paljudes riikides pole niisugune asi üldse võimalik. Võru ja Moskva temperatuuride vahe samal hetkel on enamasti palju väiksem kui Võru ja Saaremaa temperatuuride vahe. Koguni Viljandi ja Jõgeva vahel võib olla temperatuuri erinevus samal ajal 20 kraadi.
Üks kontrastsemaid näiteid on see, kui Roomassaare ja Kuressaare lennuvälja – nende ilmajaamade kaugus teineteisest on umbes 2 kilomeetrit – temperatuuride vahe oli kenal kevadpäeval 14 kraadi. Saaremaa on muidugi päris suur saar, kus esineb mõnikord täitsa kontinentaalse kliima ilminguid. Kõik saarlased on tähele pannud, et rannikul asuvad ilmajaamad ei näita sugugi seda, mis toimub saare keskosas.
Loe artiklit täispikkuses ajakirja Looduses mainumbrist!
Foto Kristi Väät
Inimkond on käinud ära Kuu peal ja suudab eostada katseklaasis lapsi, meie käsutuses on iga päevaga järjest suuremad arvutiressursid, aga ilma oskame ennustada enam-vähem täpselt ikka vaid paari päeva jagu ette?
Jah, üle viie päeva pikkust prognoosi mina enam eriti ei usu, hakkan mõtlema ja kahtlema ning erinevaid ilmaportaale uurima.
7‒10-päevased ennustused jäävadki ilmselt ilmaprognooside laeks ka sajandi pärast, sest liikumine maailma atmosfääris on lihtsalt nii kaootiline. Ka kusagil Atlandi ookeani kohal olnud pisikesed muutused võimenduvad ja vormivad siia tulevat tsüklonit.
Me oleme muidugi juba teinud suure hüppe edasi ‒ 20 aastat tagasi anti ilmaennustus järgmiseks päevaks sama täpsusega, nagu nüüd kolmeks päevaks. Nii et tasapisi muutub lähiilmaennustus üha paremaks, aga minu silmad ilmselt ei näe, et me ennustaksime täpselt ette pikemalt kui viis päeva.
Lisaks asub konkreetselt Eesti geograafilises kohas, kus ongi väga keeruline täpselt ilma prognoosida. Kusagil kõrbes või Siberis on päris mõnus viieks päevaks ennustada. Meie aga asume Läänemere ääres ja ka ookean pole kaugel, lisaks mõjutavad meie mikrokliimat igasugused kõrgustikud, järved, sood ja rabad.
Ma olen alati öelnud, et Eestis ilma ennustamine valmistab sünoptikutele pagana suurt peavalu, aga klimatoloogidele on Eesti jälle tore koht, sest siin juhtub alati palju põnevat.
Sa oled, jah, aastaid rääkinud, et Eesti on kliima mõistes suuriik ‒ Vilsandis ja Haanjas võib samal sekundil olla nii erinev ilm, nagu need ei asuks samal planeedilgi.
Just! 2012. aasta 6. veebruaril [need andmed tulevad Kallisel peast – R.K.] oli Ristnas ‒3 kraadi ja samal ajal Eesti kagupiiril Korelas ‒33. Nii et 250 kilomeetri peale oli gradient 30 kraadi. Paljudes riikides pole niisugune asi üldse võimalik. Võru ja Moskva temperatuuride vahe samal hetkel on enamasti palju väiksem kui Võru ja Saaremaa temperatuuride vahe. Koguni Viljandi ja Jõgeva vahel võib olla temperatuuri erinevus samal ajal 20 kraadi.
Üks kontrastsemaid näiteid on see, kui Roomassaare ja Kuressaare lennuvälja – nende ilmajaamade kaugus teineteisest on umbes 2 kilomeetrit – temperatuuride vahe oli kenal kevadpäeval 14 kraadi. Saaremaa on muidugi päris suur saar, kus esineb mõnikord täitsa kontinentaalse kliima ilminguid. Kõik saarlased on tähele pannud, et rannikul asuvad ilmajaamad ei näita sugugi seda, mis toimub saare keskosas.
Loe artiklit täispikkuses ajakirja Looduses mainumbrist!
.jpg)
