​Ehkki suure tõenäosusega märkab metsis sind esimesena ja lendab ära, pole „hull metsis“ mitte kõnekäänd, vaid reaalne termin märkimaks lindu, kes võib osutuda ohtlikuks. 

Eestis elab kaks alamliiki metsiseid, keda ka asjatundja suudab eristada vaid spetsiifilise pulmalaulu järgi.

Kuked ja kanad
Kogu maailmas elab 10 alamliiki metsiseid. Neist kaks esinevad Eestis: Tetrao urogallus pleskei ja Tetrao urogallus major. Viimane neist on läänepoolsem alamliik. Pikaajalise metsiseuurija Ene Vihti andmetel elab meil arvukamalt Tetrao urogallus pleskeid. Tegelikult saab neil kahel alamliigil vahet teha ainult mängulaulu järgi. Läänepoolsel metsisel, Tetrao urogallus majoril esineb nn „pealöök“ – plumpsatus, mis meenutab veinipudelilt korgi eemaldamist.

Metsise emas- ja isaslinnud erinevad teineteisest nii kehakaalu kui sulgede värvuse poolest. Kukk kaalub 3,5-5 kilo ja tema sulestikus domineerivad metalselt läiklevad mustad toonid. Metsisekuke tiivanukil hakkab silma valge laik ja tema kulmult leiame punase näsalise lihapadjandi. Noka all kannab kukk habet.

Emaslinnu kehamass ei ületa kaht kilo. Tema kollakates, punakates ja pruunides toonides sulestik sulandub hästi looduse värvidesse. Emane metsis sarnaneb tedrekanaga, aga on viimasest suurem ja pikema ümaraotsalise sabaga. Tedrel puudub ka metsise roostepunane rinnalaik. Emase metsise kulmu kaunistav punane padjand jääb laiuselt kuke omale alla ega ole nii intensiivset punast tooni.

Metsise mäng
Polügaamse liigina ei moodusta metsis paare ja üks isend võib paarituda mitme vastassoo esindajaga. Kevadel, alates märtsist, kogunevad kuked põlistesse mängupaikadesse pulmi pidama. Kuked alates kolmandast eluaastast peavad mängukohtades enda omaks kilomeetrise raadiusega territooriumi. See ala tuleb välja võidelda ja seda peab edaspidi konkurentide eest kiivalt kaitsma.

Mängupaika saabuvad kuked päikeseloojangul ja võtavad kohad sisse mängupuudel. Kuked hüppavad häälekalt puult puule ja röhitsevad aeg-ajalt, vahel proovivad mängulaulu üles võtta - naabritele tuleb ju oma kohalolust märku anda.

Loe artiklit täispikkuses ajakirja Looduses märtsinumbrist.